9. pruul - Mon Chéri (Šokolaadi-kirsi stout)

08.10.2014

Retsept:

Raskekahurvägi

13 kg pale ale

1,3 kg crystal 200

1 kg kaerahelbeid

0,8 g black malt

0,8 kg chocolate malt

250 g laktoosi

78,6 g Galena

100 g Hersbrucker

62 g East Kent Goldings

rasvatut kakaod

kakaonibse

Vanillikaunad

Naturaalne kirsinektar

Irish moss

Pärm US-04

Paljud võrdlevad õllepruulimist kokakunstiga või lausa võrdsustavad need kaks,ka mina olen seda meelt, et piir neil kahel on õhkkõrn, aga konkreetselt selle shokolaadi-kirsi stouti  juures tundus mulle, et pruulimine on tahaplaanile jäänud ja peamine on ikka kokkamine ning erinevates öko-, tervise-  ja looduspoodides tooraine järel käia. Aga kuna kokandus on ka üks mulle mokkamööda tegevustest, siis enda seatud ülesande ees risti ikka ju ette ei löö.   Nii asusingi retsepti koostamise kallale ja taustainfo kogumisega. Tõsi, kogu see kokkupanek ja koostisainete saadavause kontroll võttis ikka omajagu rohkem aega, kui mõne lihtsama pale ale’i puhul. Aga lõpuks, peale nädalaid möllamist, sai retsept lukku ja kõik mis pruulimispoest võimalik tellida, tellisin ära ja muid koostisoasasid hakkasin üle Eesti taga ajama.

Humalad. Ka järgmisteks pruulideks

Võiks küsida miks just shokolaadi-kirsi stout?! Kuna üks väga soliidne porter sai juba tehtud, millega ma ise ülirahule jäin, siis mõtlesin veidi mässulisust reinheitgebot’i vastu üles näidata ja minna seekord/taaskord lisandite kasutamise peale välja, ja kõik ikka selleks, et jõulude ajal oleks hea üks tummine must sõber lahti nööpida.

Algus on hele

Pruulimise juurde. Enne veel aga tahaks öelda, et see must sõber eelmises paragrahvis on nii umbes  pooleliitrine või veidi väiksem, et saab õhtuga kurgust alla küll. Nüüd pruulimise juurde. Kuna poole keedu pealt sai telefoni aku tühjaks, siis jäid mõned märkmed tegemata, taimer kadus ära ning ka piltide poole pealt oli kogu ettevõtmine suhtelielt hõre. Aga mõned siiski sain.

"Lend-loputamine"

Meskimist alustasin ainult heledate linnastega 66C juures, kaerahlebed ja röstitud linnased lisasin pool tundi hiljem, kuna sealt pole suhkruid niikuinii tulemas. Meski kogupikkus 70min, hiljem lend-loputasin 76-kraadise veega.  Esimesed 45 liitrit sain pre-boil näitudeks 1.054 @ 75C, hiljem lisasin virret juurde, st. lahjemat kraami tuli peale mis omakorda tähendab, et SG langeb. Siin tuleb muidugi kalibreerida temperatuuriga, kõik SG-d ja OG-d ja muidu G-d arvestatakse tavaliselt 20 kraadi juures. Väga kõrgel temperatuuril võetud näidud ei pruugi eriti tõesed olla, isegi peale teisendamist madalamale temperatuurile on ette tulnud päris palju aiateibaid, täpseima tulemuse saab loomulikult kui hüdromeetri näit võtta kohe kusagil 20C peal. Vahest pole lihtsalt mõtet hakata virret  maha jahutama...

Hop-hop

Kõige huvitavam osa algab – alutsame keeduga. Humalad lähevad sisse plaanipäraselt ning et saaks kätte vajalikud IBUd ning EKG aroomi. Laktoosi, mis on oma olemuselt piimasuhkur millest pärm end läbi ei näri, teisisõnu jätab tulemuse magusamaks lisades õllele rohkem keha, lisasin 50 minuti peal.  Kakaopulbri lisasin 5 minuti peal, kakaonibsid (seda sõna kuulsin küll esimest korda eesti keeles) lisasin flame out’il. Kakaonibse muide peetakse supertoiduks, mis sisaldab kõike eluks vajalikku ja natuke rohkemgi. Tõstab vaimset-füüsilist tervist, keha magnetväli tiksub paika, omandad võime igas positsioonis põhja suunda näidata, bioloogiline kell sünkroniseeritakse NASA jaamaga ning saavutad võime vee peal kõndida. Aga tegelikult ka, see koht kus ma need ostsin, müüja oli äärmiselt tore ja pidas mulle kiirloengu nibside headest omadustest, andis ka maitsta erinevaid tooteid, mille peale ma enam ei julgenudki öelda, et ma kogu selle väärtusliku ja kalli asja õlle sisse panen ja ei söögi neid hommikuks rasvatu ja maitsestamata jogurtiga sisse. Aga eks see tervis tuleb õllega ka, lihtsalt eelpoolnimetatule on lisaks veel B-vitamiin.

Juba keedu ajal ilus kreemjas vahukiht peal

 Kõik need spetsiaalpoed ja nende müüjad-omanikud olid väga sõbralikud ja abivalmid,  rääkisid ja suhtlesid nii, nagu neid tegelikult ka huvitab mida me endale sisse ajame.  Oma ala fanatid, just nii nagu peab! 

Keedu lõpus läks oma jagu asju sisse, lõhna järgi oleks arvanud, et Kalamajas avati just uus chocolaterie , ikka korralik kakaomuda oli keedupotis peale virde kääritusnõudesse ümbertõstmist.

Chococcino

Kuna taaskord kasutasin kuivpärmi, siis hüdreerisin selle eelnevalt vees ja seejärel lisasin  kääritusnõudesse. Peaks ka veel ära märkima, et seekord tuli kääritusnõusse päris palju setet kaasa – seda kakaopulbrit ja –ube oli päris mehiselt, et ka tüdrukutele see tulmus pärast meeldis. Kui pärm sai sisse pandud, algas kääritamine. Mitte lihtsalt kääritamine, aga nii tormiline kääritamine, mille sarnast mina varem näinud ei ole. Õhuluku tõmbas kümme korda kindalsti umbe,  mullitaja käis tihemini kui MG3 jõuab minutis laske teha ning erinevalt kuulipildujast, sellel virdel laskemoon otsa ei saanud – selliselt käis see vähemalt 3-4 päeva.

"Dry-hop" shokolaadi-kirsi stoutil on mitte humalatega, aga nagu nimestki võib välja lugeda, siis kirssidega. Mina lisasin veel ka vanillikaunasid, mille eelnevalt pikkupidi pooleks lõikasin, et neist rohkem maitset välja saada. Sellel aastaajal värskeid kirsse saada ei ole, külmutatud kirsid mind ei rahulda, kuna kirss ise on üks vähese maitsega vili, siis külmutatud kirss on täiesti mõttetu kasutada. Samuti ei pidanud kirsiekstrakt väga hea tulemust andma, seega otsustasin kasutada kirsinektarit. Lisasin kahele kääritusnäule natukene erinevad kogused ja erinevad tooted, maitses oli vahet tunda küll. Vanilli on just niipalju, et on aimatav, ei domineeri, kuid selle puudumisel ilmselt oleks jäänud maitsesse tühimik.

valik kirsinektareid, mida kasutasin

Õlu käis päris pikalt kääritusnõudes, umbes kuu aega, "dryhopi" lisasin secondarysse, villimisel vahutas päris korralikult, paljud pudelid ei saanud nii täis nagu oleksin soovinud, lisasin igaksjuhuks veidi vähem suhkrut kui tavaliselt. Peamiselt sellepärast, et käärimine toimus suhteliselt jahedas, kusagil 15-18 C peal,   teisalt sellepärast et virdes tundus olevat juba oma jagu ladestunud süsihappegaasi. Kuulsin osadelt järelkajas, et mõned pudelid hakkasid peale avamist üle ajama, arvasid et on halvaks läinud. Aga nii see ei olnud, lihtsalt oli palju gaasi sees.

Vanillikaunad

Kokkuvõtteks võib öelda, et tulemusega jäin väga rahule, mässamist oli vähemalt kahe lihtsama pruuli jagu, tohutult oli kompamist tundmatul maal. Ka kulude kohapealt on see vaieldamatult minu kalleim pruul.  Maitse kohapealt ütlen ka, et see stout on pigem siiski kuiv kui et magus, nagu nime järgi võiks eeldada, see loomulikult taotuslikult. Aga kuna maitse oli super, siis läks see õlu Eesti EsimeselKäsitööõllede Festivalil nagu soe sai, lisaks panime ka seda Kalamaja Pruulikoja talvepakkidesse kaasa, ning otsa see saigi. Mõned mittekaubandusliku välimusega pudelid peitsin enda jaoks garaazi nurka ära, et oleks ikka endal ka sellest asjast rõõmu. See õlu on kogu mu senistele pruulidele kirsiks tordil!

PS. Olen oma pruulidega edasi läinud, aga kirjatükid on erinevatel asjaoludel toppama jäänud. Üritan nüüd sellega ka järje peale jõuda. Kui keegi lootis, et rohkem siit pruule ei tule, siis pean tõdema, et peale seda pruuli oli mingi hetk 8 nõud käimas, ning vahetult enne aasta lõppu taaskord on nõud täitumas.

PS 2. Lõpuks saime omale KP logo! Tänud,  Gerth, selle eest! Nägime väheke veel vaeva ning tegime omale ka õllesiltidele soliidsed kujundused. Sildid ripuvad nööriga pudeli kaelas nagu lips ümber kaela ikka käib. Sildi teine pool on info jaoks - seal mõned olulisemad õlle parameetrid, villimise kuupäev, lühike kirjeldav tekst, kontaktid, ning otseloomulikult on KP ka kõige lahedamas õllefriikide äppis nimega Untappd!

Terviseks!

“Mon Chéri”
(Šokolaadi-kirsi stout)
 
ABV 7%
IBU 46
EBC 88
OG 1.074
FG  1.020
Kogus 45l