8. pruul - Lörts ehk Kolmandik Sulas (porter)

 Pruulitud 10.09.2014

Gaas gaasipõletis põlemas. Seda (rõõmu) kauaks ei jätku...

Retsept:

14kg Pale Ale
0.7kg Chocolate Malt
0.7kg Crystal Malt 200
0.5kg Black Malt
45g Target
100g Willamette
S-04

Pruulipäev jätkub. Kes mu eelmist postitust Ameeripa tegemistest ei lugenud,siis kiire lühikokkuvõte olukorrast – otsustasin teha kaks pruuli ühe päevaga, millest esimene oli IPA ja teine tuleb nüüd talvele vastu minnes – Porter.

Tanel jõudis IPA keedu alguseks juba kohale ning võttis oma gaasiballooni põletile kaasa, et saaks ikka tuld ja möllu, kuid peamiselt ikka, et virde saaks ära keeta.  Minu propaan sai teadupoolest keset IPA keetu otsa.

Meskimise jaoks saime sooja vee eelmise õlle jahutamisest, piisas ainult temperatuuri täpseks seadistamiseks ning meskimine võis alata. Kuna praeguseks hetkeks olime graafikust veidi maas, siis juba aimasime ette, et tuleb pikk pruulipäev.  Meski alustasime 60 kraadi juurest, millel oli seis 20 minutit. Seejärel tõstsime temperatuuri 66 peale, kus seisis 40 minutit.

Kangem röst läks meski veidi hiljem

Röstilinnased lisasime umbestäpselt poole pealt, kuna seal pole suhkruid, mida me baaslinnasest taga ajame. Porterile omased tumedalt röstitud linnased ilmselt tekitasid loputamisel natuke ummistust, kuid selle saime suhteliselt kerge vaevaga lahendatud. Pidime natuke filtri juurest “aerutama”  ning lend-loputamine sai jätkuda. Korraks kartsime juba halvimat tsenaariumit... Kui külmakastist hakkasime meski välja laskma, siis alguses tuli ikka suht ilusat heledat pilsnerikarva virret, allpool olnud röstilinnased oma oksi väga laiali ei olnud ajanud, aga peatselt hakkas vedelik tumedamaks minema, kuni lõpuks oli ikka porterile kohaselt süsimust.

Meski värvus tõmbas lõpuks siiski mustaks kui öö.

Hakkasime keetma, enne mida lisasime veel EKH (enne-keetu-humalad/FWH), milleks olid meil Target humalad. Asi juba peaaegu kees, kui taaskord – gaas otsas! Sama reha otsa mitu korda küll ei astuks ju. Lükkasime neliveolisele hääled sisse ja põrutasime lähimasse tanklasse gaasiballoone täitma-vahetama. Veidi aega hiljem olime tagasi pruulikojas ning  keet jätkus. Hea asi asja juures on, et 50 liitrit kuuma vedelikku ei jahtu eriti kiiresti maha, mistõttu uuesti hagu andes kõik hakkas peatselt keema. Peale keetu jahutamise juures on see muidugi halb asi, aga hetkel selline füüsikaseadus töötas kasuks.

Pildiallkirja lisamine

Mida ma eriti siin oma kirjateostes ei maini ega korda, aga mida kindlasti iga pruulija peab teadma, on puhtus. Ma olen seda veidi iseenesestmõistetavalt võtnud, aga kogu stuff millega virre kokku puutub, peab olema puhas! Isegi enne keetmist. OK, enne keetmist ei pea olema asjad steriliseeritud või OXI-ga üle lastud, aga kõik asjad võiksid puhtad küll olla. Mis sest, et keeduga tapad bakterid ära, aga ega keegi ju mingit mustust ikka oma kalli rüüpe sisse ei soovi. Eriti range on loomuliult olukord peale keetu – siis peavad kõik asjad mis virdega kokku puutuvad väga hoolikalt puhastatud ning Starsani või OXI-ga või muu alternatiivse pruulimiseks mõeldud pesuvahendiga üle käidud. Ei saa öelda, et bakterid on pruulija vaenlased, ilma selleta ei oleks meil häid õllesid ju, aga vajalik on oskus soovimatuid baktereid oma õllest eemal hoida. Nii, nüüd on mul kergem, et see oluline asi sai ka ära räägitud, kuigi olen enam kui kindel, et kõik seda juba teadsid.  Muudest kanalitest tuleb sellist juttu niikuinii õlle alla ja õlle peale...

Veel üks porterisse otseselt mittepuutuv jutt. Tavaliselt mängib pruulimise ajal mõni mõnus tantsupala, nagu näiteks see.  

Või kui see ei mängi, siis võib selleks olla ka lembelaulik Adele.

Keedu ajal lisasime humalaid retsepti järgi ning pealke keetu jahutasime virde maha 25C-ni. Seepeale lisasime Inglise juurtega pärmi Safale S-04. Muidugi kartsime, kas temp võib olla pärmi jaoks veidi kõrge, aga seniste kogemuste põhjal pole midagi hullu olnud. Tingimustel, et kääritusnõud jahtuvad veel edasi ning et kogu kääritamisnõus olev aeg on min 2 nädalat, siis jõuab pärm kõik temperatuurist tingitud kõrvalmaitsed ka ära parandada.  See konkreetne porter oli mul kääritusnõudes kokku veidi alla kuu aja, peamiselt keskmisest  madalamatel temperatuuridel.

töö+vile=käib koos

OG 1.070. Secondarysse villisin ümber 23.09.2014 ning mõõtsin SG 1.016 @13C. Pudelitesse sai pandud 06.10.2014. FG 1.018 @18C.


Pruulipäev oli jõudnud õhtusse, siis öösse ja kella 2 paiku umbes mälu järgi lõpetasime. Muidugi oleks saanud ka palju kiiremini, alustades parema ettevalmistustega ning lõpetades elementaarsete töövahendite kontrolliga, nagu näiteks et kas gaasi jagub... ?

Lõpptulemusega olen praegu väga rahul, kuigi see stiil vajab veidi pikemat seismist ja küpsemist kui IPA, siis on olnud väga huvitav selle valmimist jälgida. Esimese pudeli avasin vist peale nädalast pudelis seismist, siis peale kahenädalast jne. Ainult nädalane isegi halb ei ole olnud, toores veidi küll, aga palju paremaks läheb iga nädalaga. Selleks ajaks kui porterit hakkasin proovima, oli  samal päeval tehtud IPA juba peaaegu otsas :)

Üritan oma kirjatükkidega ka pruulidele järele jõuda. Praeguseks hetkeks kui ma seda siin kirjutan, on mul veel kolm pruuli tehtud. On nii “reinheitsgebot’e” kui ka eksperimentaalsemat kraami, mis sarnaneb pigem kõrgema astme kokandusega kui et pruulimisega, aga plaanis on veel mitmedki uued kui ka juba tehtud asjad :) Nendest aga hiljem...

Terviseks!

Must kui porter, tume kuid must kui porter

“Lörts ehk kolmandik sulas”
(Porter)
 
ABV 7%
IBU 40
EBC 82
OG 1.070
FG  1.018
Kogus 45l