Pruulitud 23.08.2014
Linnaste jahvatamisel kasutasime noort tööjõudu |
Retsept:
10kg Pale ale linnaseid
4kg nisulinnaseid
1.5kg rukkilinnaseid
1.3kg Caramunich II
1kg rukkihelbeid
0.1kg melanoid linnaseid
70g Target humalaid (60min)
65g Challenger (60min)
100g Tettnang (15min)
100g Chinook (5min)
Cascade ja Amarillo dryhop
Irish moss
Mangrove Jack’s US West Coast M44
Selle pruuliga tervitan kõiki kaasaegseid (kodu)pruulijaid,
kes ammutanud teadmisi ka meie riigipiiridest väljaspool, peas pidevalt ümber
arvutades auntse, PSI-sid, barreleid, galloneid jne. Hiljuti avastasin, et paratamatult
kasutan viimasel ajal päris palju ühte konkreetset äppi oma telefonis.
Jah, see on ühikute konvertimise äpp
Convert Units, mis tõlgib mahud, pikkused, kaalud, rõhud jne. kohalikku süsteemi
ning sellega teeb elu lihtsalt väga palju kergemaks. Seega kohe väike soovitus
kõigile, kes pole veel ussimängu-telefoni moodsa multi-mega-quadcore-telefoni
vastu vahetanud, enda elu lihtsustamiseks oleks aeg see samm ära astuda. Kogu
sellest mõõtühikute draamast saigi see Imperial
IPA oma nime. Samas Beersmith programmis saab ka kõik konvertimised automaatselt
ära teha, aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Kes ei tahaks saada osa õlleteost? |
Linnaste jahvatamine |
Minu soov oli teha topelt-IPA kus sees oleks kindlasti ka
rukist. Et siis saaks öelda, et Eesti
värk ja puha. Retsepti sai minule kohaselt palju kordi ümber tehtud, kuid
lõpuks saime selle siiski kokku. Pruulmeistritest leidsin ühe Mangrove Jack’si pärmi, mida soovisin proovida – selleks osutus M44 US West Coast, mis sobib
kangematele ameerika stiilis õlledele, säilitades ja välja tuues just humala
aroomi. Kui ära ei proovi, ega siis ei tea ka ju, eks. Kuna lootsime saada kanguseks 8.8%, siis
arvestasime 2 pakki rehüdreeritud pärmi kääritusnõu kohta (~23L).
Mõne sõnaga ka õllestiili nimeloost. Kõige rohkem teatakse
seda stiili meie riigis ilmselt topelt-IPA nime all, aga algselt kutsuti seda
Imperial IPA-ks (loomulikult kasutatakse seda nime tänaseni), sellest tuli mugandatud ja lühendatud IIPA, millest siis
omakorda häälduse lihtsustamiseks jõuti topelt-IPA’ni. Siin muuseas hakkasin
mõtlema, kas soomekeeles on siis tupla-IPA? Kõlab hästi, aga uurige keegi järg
:)
Ka seekord olen jäänud veidi selle õlletegemise kirjutamisega veidi
ajast maha, siis pean avama oma analoog-märkmiku (paberist lehed sees) peakirjaga “Mõdu memuaarid” ja meenutan, kuides see kõik juhtus. Kuna kirjapulgaga liiga palju ka ei viitsi
kirjutada, siis tegime vähemalt mõned pildid. Alguses oli kõik ilus...
Minu hüdromeetri silindri peamine kasutusala. |
Pruulipäev algas taaskord imeliselt. Kõik asjad valmistasin
eelmine õhtu ette, mis ette valmistada andis ning tõotas tulla lihtne kuid mõnus õlleteo päev.
Erinevalt varasematest pruulidest otsustasime teha selle pruuli 100% Taneliga Kalamaja Pruulikojast
koos ning hiljem saadud vili pooleks teha. Niisiis kohtusime taaskord kohe
hommikul ühes Kalamaja kohta avaras hoovis ning mõtetes juba hakkasime
valmistatavat IIPAT jooma.
SG enne loputamist 1.090 @62C |
Lähtevee meskimiseks püüdsime võtta kraanist nii kuuma vett
kui võimalik, osa sellest õnnestus väiksemates pottides eelnevalt ka ära keeta,
säästes sellega veidi propaani, kuid peamiselt kõvasti aega. Meskisime ilusti
60minutit 62C juures ja alustasime lend-loputamisega (flysparge). Lasin mitte täitsa esimesed virdejooksud hüdromeetri
silindrisse ja mõõtsime kuumalt näidu 1.090 – vau! Kuna ilmselt mingisugune
karmavõlg oli meil tasumata jäänud, siis õnnestus meil meskinõu filter kohe
umbe ajada. Järgnes kusagil pool tundi nuputamist, et kuidas oleks kõige
mõistlikum probleemile läheneda,
püüdsime heaga, kuid asi lõppes sellega, et aerutasime lusikaga umbes 1.5h
meskinõus nagu Eesti neljapaat Sochi olümpial. Aga nagu igal alal, saab jõuga
ja saab nõuga. Viimane pool tundi läks juba edukamalt, kuna olime omandanud
õige sügamistehnika ja sellega säästime palju kaloripõletust. Peale piisava
koguse virde kättesaamist asusime seda kõike keetma.
Tanel meskinõus aerutamas |
Nähes seda sodi kogust, mis me läbi filtri oma aerutamisega
põhjustasime, kus tavaliselt oleme väga hoolikalt teinud linnaste kestadest
filtri ja seda püüdnud säilitada, ei osanud sellest korrast midagi väga head
oodata. Vahepeal tuli selget puhast vedelikku, vahepeal mõnusalt helepruuni,
midagi taolist nagu ärakäinud pärm. Taga kuklas põles meil pidevalt mingi
punane tuli, koos sireeniga...
Algas kee(t)mine. Lisasime juba päris paksule (füüsiliselt
paksule) virdele ka topelt-ipale omase koguse humalaid sisse. Lõhnad ja
vaatepilt olid võimsad. Kogu keedu vältel oli “roheliste mehikeste” osakaal humalate
näol juba päris suur, seega mõttest kogu see mant läbi plaatsoojusvaheti lasta ma midagi head
ma ei lootnud. Nii ka juhtus, et õlle keedu asemel tundus, et keetsime tund
aega hernesuppi (konsistentsi suhtes, mitte lõhna) ja nagu oleks sellele
lisanud iga 15 minuti tagant želatiini , tükeldatud tilli ning nagu löönuks ka
mõned toored munad sisse katki. Kuna mul tavalist vaskspiraaljahutit ka pole,
siis otsustasime kallata kogu virde lihtsalt läbi sõela võrdselt kahte käärimisnõusse ja lasta keldris maha
jahtuda. Pärmi lisamise lükkasime järgmisele päevale.
Rohke valkude ja proteiinide kogus põhjustas ka keemisel palju vahtu. |
"Rohelised mehikesed" lisatud ja teevad oma tööd |
See läbi sõela kallamine oli ka veidi nagu enesepetmine –
õhest küljest nagu midagi püüad kinni, aga samas 95% sellest jamast läks ikka
läbi sõela ning tagant järgi võiks nimetada seda platseebo-puhastuseks või
lihtsalt kutsuda seda “aja viitmise vormiks”.
Kääritusnõud keldris maha jahutatud ja pärm lisatud |
Järgmisel päeval kui pärmi hakkasin sisse viskama, märkasin
seda sadet mis nõude põhja oli selle ööga settinud – oh sa sade! Mehine. Aga
lisasin ka kaks pärmi per nõu, seekord siiski rehüdreerimata ja jäin ootama
pärmi tegutsemist. Nädal aega hiljem sifoonisime Taneliga mõlemad nõud
secondary’desse ümber, mõlema nõu põhja jäi alles 7 liitrit setet – peamiselt valgud, veidi ka humalat ja mõnuga
pärmi.
Sellest omakorda nädal hiljem lisasime dryhopi lilled –
Amarillo ja Cascade – lõhnad meestele.
Kannatas väljas pudelitesse villida küll |
Veel nädal hiljem villisime väikestesse 0.33l pudelitesse
Taneliga koos, seekord tegime seda esmakordselt õues. Läks päris ladusalt ja
saime kokku 90 pudelit ilusalt
lõhnavat jooki. Ka maitse oli võga timmu. Arutasime, et seda jooki ei sobiks
suuremasse pudelisse villida, veel vähem KEGi ning kui seda jood, siis tunned
kuidas eurod ja kõik need rasked töötunnid su suust läbi voolavad. Aga ega
selle teksti kirjutamisehetkel ma valmis õlle maitsnud ei olegi, peab lootma et
maha ei pea kallama.
Peale rasket kuid kurnavat õlletegu tegime ka väikese grilli
ja õlle, kummagagi ei pingutanud väga üle, ärge seda tehke ka teiegi. Liha marinaadis seekord Tanel, kus kasutas lisaks teistele maitseainetele ka omatehtud nisuõlut.
Mul tegelikult veel mõned õlled praeguseks hetkeks juba pruulitud,
üritan nendest ka kirjutada. Märksõnadeks taas veri, higi, raske päev ja must huumor, aga see on tulevikurütmika...
PS. Kogu selle ummistuse draama põhjustaja selgus
septembrikuise kodupruulijate kokkutulekult – nimelt rukkilinnased ja seda enam
ka rukkihelbed moodustavad meskis väga inetu kissellitaolise konsistensi, mida
on päris raske läbi filtri suruda. Seega hoidke oma rukkilinnaste suhe üldise grainbilliga madal. Tarkust voolab igast
kokkutulekust, soovitan soojalt! Õlut aga külmalt.
PS2. Mõtlesin, et kui keegi soovib mu mingit retsepti näha/proovida/katsetada/aretada, siis võin
vabalt oma Beersmithi .bsmx retseptifaile jagada.
Terviseks!
Peale "aerutamist" oli filter täiesti ära vägistatud - sõlmes ja keerdus, seega pidin tõmbama selle millegi pika ja kõva otsa, et oma kuju tagasi saada. Vana hea harjavars päästis hädast välja. |
Meetrine Jalg (Imperial IPA)
ABV 9.3%
IBU 80
EBC 24
OG 1.088
FG 1.017
Kogus 30l
Hei, avastasin sinu blogi, huvitav lugemine. Oleme ka siin algajad pruulijad ja mul tekkiski küsimus seoses linnaste ja vee suhtega. Palju sul algselt meskimiseks vett panid ja pärast lend-spargimiseks kasutasid?
VastaKustutaTere! Ma olen selline natuke tunde- ja silmajärgi tegija, ma täpselt ei mõõda palju ma meski vett panen, aga ma toimetasin selle pruuli puhul niimoodi: kuna linnaseid oli tavalisest rohkem, siis esialgu panin oma 52liitrisesse meskinõusse pool ehk u 25 liitrit vett, seejärel lisasin kõik linnased ja helbed. Kartsin, et muidu ei mahu ära, aga sain veel vett lisada, pakuks u 10l. Ülejäänud koguse saime lendloputamisest, seda vett oli ka oma jagu, kusagil 40 liitri kanti. Palju vett jääb linnastesse kinni, aga saime keedunõus siiski lõpuks täis (50-55l). Loodan, et on abiks...
VastaKustuta