Tagasi konservi juurde ehk back to the primitive - Bullet Brew õllekomplekt

Hei taas ja tere jälle, aga siiski ütlen sulle soe velkamm ka! Proovisin eelmisel aastal kaht #BulletBrew õllekomplekti ehk "konservi" teha. Tõsi küll,  klassikalisest "konservist" on asi kaugel, pigem on see kergesse kilepakendisse pakendatud valmis õllekomplekt, mis on päris oma eesti ettevõtte oma. Kaasaegne ja moodne lahendus, kerge transada jne. Toodetud oli see mälu järgi küll Brexiti pealinnas Inglismaal, kuid mitte sellest ei tahtnud kirjutada. Ühesõnaga on loodud uus ja huvitav bränd ning nad on  hakanud tootma (juba mõni aeg tagasi, kui aus olla) õllekomplekte ning mina vana skeptiline õllehunt mõtsin, et prooviks seda siis ka kodus järgi teha, nagu see sihtotstarbeliselt mõeldud on.Mina soetasin need Pruulmeistritest.

 Selle ülevaate teen ma pigem Bullet Brew 'Reloaded'i  komplekti kohta, kuigi sai ka Passion Fruit Pilsner pruulitud. Viimane sai haigelt ruttu otsa, imeline jook oli. Ei mingeid vihjeid isegi, et see õlu oli konentraadist tehtud ega ühtegi kõrvalmaitset. Lausa imeline asi. Aga kuna sellest pole ühtegi dokumenti järel ega ühtegi pilti isegi ei teinud (ei valmistamise protsessist ega ka valmistoodangust) ja ainus mälestus on, et oli üks hea kerge õlu, siis seda teemat rohkem ei puudutaks. Lähme edasi Reloaded'iga ning vaatame, kas tuli sarnane sellele, mida Vaida õllevürtsid oma pruulikojas Tankeri nime all teevad.

Nagu ma juba 2018 aasta kokkuvõtvas postituses mainisin, siis ajapuuduse tõttu (olgem ausad, ka tugitoolisportlikust huvist) pruulisin selle Bullet Brew Reloadedi komplekti, et näha kuidas
siis toimub ühe õlle retsepti reverse engineering  ehk et kuidas lõpptulemust teades tehakse valmis kontsentraat, mis siis peaks lõpuks andma korrektse ja sarnase maitsega esialgse tulemuse. Pistame näpud siirupisse.

Kuna mul on omad nägemused õllekomplekti või valmis õllekontsetraatide tegemisest, mida on ilmselgelt väga palju mõjutanud John Palmer, siis selle õllega (Kalamajas nimetame seda õlut nimega Preloaded) on lugu selline, et tahtsin teha võimalikult lähedal "tehaste joonistele" ehk järgida manuaali. Aga läbikeetmisest ma ikka ümber ei saa, sest halbu kogemusi on lihtsalt liiga palju. Aga sisse läksid komplektiga kaasas olnud kuivhumalad, õpetuses soovitatud sama firma pruulimissuhkur ning pärm vist läks siiski US-05. Ma tean, olen patune. Aga soojas seisnud pärm ei ole lihtsalt eriti elujõuline enam ning pigem kasutan külmas hoitud klassikalist õllepärmi. Tean, et komplektiga kaasasolev pärm on sarnane sellele, kui  isegi mitte täpselt sama.

IPA klaasid - vasakul Bullet Brew Reloaded komplekt, paremal Tankeri Reloaded. 

taaskord sama poti pilt. meistriklass

Pakendi avamine käib kääridega, kus lõikad ülemise otsa lihtsalt maha. Sealt selgub, et on kaks eraldi taskut või hoidlat, kus ühes on pudi-padi nagu humalad, pärm ja kasutusjuhend ning teises on leivane ja limaselt veniv kaamlitati sarnane ettehumaldatud maltoosa kontsentraat, oma tuttavate lõhnadega. Loen õpetuse läbi, võtan selle info teadmiseks ning panen poti veega tulele. Keedan 15 minti seda 6-liitrises teraspotis, et pahad kõrvalmaitsed ja seismisest tekkivad valed lõhnad tulevasest õllest õhku lenduks ning siis valan selle juba tuttavasse valgesse plastist kääritusnõusse. Lisan vajalikud liitrid külma vett, et kokku tuleks kusagil 23 liitrit pärmile magustoitu ning panen nõu 16 kraadi peal käärima. Peale 3 nädalat viskan sisse humalad, mis komplektiga kaasas olid, need olid sees plaanitust pikemalt, u 3 nädalat koos coldcrashiga,  aga kuna oli palju reisimist, siis polnud ka midagi teha selles suhtes kahjuks. Lõpuks villisin selle corny keg'i ning mõned pudelid sain ka veel pealekauba täis.  Enne pudeldamist ja keg'imist sifoonisin selle secondarysse ümber, et saaks põhja vajunud pärmist ja humalast kindlasti lahti, sest kui läbi jahuti tahta seda õlut lasta, siis humalapuru ummistab kraanid ära. Õnneks minu picnic tap  corny küljes nii kapriisne ei ole.

Kalamaja Pruulikoda sponsoreerib

Vaati villitud õllel lasin jahtuda kusagil 0 kraadini ja lükkasin CO2 balooni talle taha. Kuna teadsin, et lähinädalal mul seda vaja pole, siis seadistasin rõhu tagasihoidliku 1-1.5 bari peale. Vahepeal käisin seda näppimas ja vastavalt vajadusele muutmas. Kusagil nädal hiljem tuli maitsmise osa. Serveerisin seda kusagil 0 kraadi juures, mis ei ole kõige mõistlikum tegevus, aga esialgu tuli isegi sellise külma temperatuuriga korralik kõrvalmaitse juurde. Lasin veel nädala kuni 2 seista ning siis oli see kõrvalmaitse kõvasti taandunud. Selle põhjus võib arvatavasti olla liiga pikalt sisse jäänud kuivhumalatest, kuigi  need olid coldcrashis, aga miski muu selle põhjustaja minu arvates ei saanud olla. See ei ole see klassikaline "komplekti" maitse vaid midagi, mis on protsessis valesti läinud. Ehk siis suure tõenäosusega on see too long dryhopping. Rookie mistake.

 Kui õlu on valmis, mis siis saab?

Siis saab TESTIMINE!!!!

Siirdun üle tee õllepoodi nimega SIP ning valin riiulist klassikalise Tankeri Reloaded'i rohelise sildiga. Suur T täht seal keskel tähistab, et tegu on uuema disainiga, seega ka õlu peaks olema ka suhtkoht värske. BB ehk parim enne näitab et kukub umbes poole aasta pärast. Sobib, kuna mul on ka üks suht värske konservi Preloaded külmas juba ootamas. Lasen SIPist ostetud pudeli ka jahedaks ning panen tuled pildi jaoks põlema. Samuti selleks, et värvi paremini näha. Ja et lõhn tuleks sellest paremini esile. Hundi tarkus. 

Corny Keg'i picnic tap saab vatti

Valan õlled välja, kodupruulitud Bullet Brew vaadist ning 'originaal' pudelist, mõlemad maanduvad Spiegelau IPA klaasides, et oleks maitsed ja lõhnad võrdselt tugevalt tunda. Need klaasid on mu lemmikud tugevate aroomide õllede jaoks, kuna on jäetud parajalt ruumi nii lõhnale kui maitsele. Ainus viga on see, et need on tehtud väga õhukesest klaasist ja seega olen päris omajagu neid juba ära lõhkunud kuivatusrestil või kraanikausis. Aga kes varem on teinud kvaliteetklaase paksust klaasist?

Paneme joogid joonele.

Viagra vaht

Esiteks värvus ja appearance.  Kuna vaadi tassisin ma garaazist teisele korrusele tuppa, siis sai selle selgus ehk clarity omajagu kannatada.  Tean, sest olin varem seda juba vaadist veidi suli kombel manti võtnud. Mis paneb mind veidi hämmastama, siis mõlemal õllel on iseloomulik selline täidlane vaht, millest saaks vabalt vahukujusid voolida. Selline kangekaelne ja plastiline, mis tõepoolest on justkui püsiv, samas veits ootad juba et kao ära, seda vuntsi külge küll ei tahaks. On selline asi ka nagu halb vaht, aga see see nagu ka ei ole, need lihtsalt püsivad nagu härrad tartus, kes alustavad vestlust sõnadega "Kuule, peremees...". 

Lisaks sellele, et mu loksutada saanud kodupruul on ka pimedale ilmselgelt hägusem kui poest riiulilt võetud 'originaal', siis esineb ka kerge värvuse erinevus.  Kodupruulil on kerge punakas helk juures, mis teeb selle kohe tumedamaks ja täidlasemaks. See viimane tuleb maitses küll esile, aga tonaalsuse vahe tuleb igaljuhul mängu. 

Lõhn. On paganama sarnane. Kuna ma tean, et minu pruulil on kerge kõrvalmaitse juures, siis ikkagi tundub et dryhop on mõlemas õlles suhteliselt sarnane ning raske on neil kahel vahet teha.  Ütleks kohe, et lõhn on neil kõige sarnansem, mis neil kahel on.

Maitse.  Maitses on ilmselged erinevused, seda saab öelda juba välimuse järgi. Minu oma on selline kuivem, parkivam, tanniinisem kui nii võib öelda, jääb rohkem keelele ja on üldse on maitsed siin seotud oma väljanägemisest ja konsistentsist. Originaal on klaar nagu tsaari maal. Selge ja pehme, kirjeldatud 45 IBU võib ka mõlemas täitsa olemas olla, kuigi kartsin, et minu pruulil on neid palju rohkem, kuna lisasin selle veel 15 minutiks keetu.  Kõige suuremad erinevused maitses aga tuvastasin ära, ning need on välditavad - ära loksuta vaati enne serveerimist ning hoia oma kuivhumalaldamisaeg vaos. Või Vaidas. Kerge kõrvalmaitse on siis siiski juures ning seega kaob antud hetkel pimetesti mõte ära. Aga keegi, kes on selle korralikumalt valmis pruulinud, võiks täitsa teha endale ja sõpradele sellise pimedesti vormis degustatsiooni, kus tuleb arvata ära kumb neist on originaal Reloaded ja kumb koduahv Preloaded. 

Üldiselt on ikkagi nii, et õlu tuli hea ja mis minu jaoks on kõige olulisem, siis see komplektidele tuttav tüüpiline kõrvalmaitse neis puudus. See on peamine. Ja samuti on minu jaoks oluline, et see blogi on kerge süsti jälle saanud ja rohkem aktiivsemaks muutunud. Proovin rohkem ka enda poolt see aasta siia panustada. Kõik kodupruulijad, kes pole hakanud õllesommeljeedeks või elukutseliseks pruulmeistriteks ja päris oma pruulikoja omanikuks ning kes peavad päevad läbi mingi paberimajanduse ja totrate seadustega kooskõlas olema, et pruulimiseks aega väga polegi, siis ma proovin omaltpoolt ka mingi panuse anda meie kogukonda ning internetti üles riputada oma pruulimise kogemust ja teadmist. Ma ei ütle, et kõik peaks nii tegema nagu mina, aga mina nii teen ja olen rahul. Samuti kutsun üles neid, kes teevad teisiti ja jagaks omaltpoolt mõne tarkusenipi. Kui netti ei taha seda üles riputada siis nii on ka fain, saame kokku. Kohtume kodupruulijate kokkutulekute. Info on üleval peamiselt facebook'is Kodupruulijate leheküljel Homebrewers of Estonia. 

PS. Tahan ka ära mainida selle, et antud postituses pole keegi mulle midagi sponsoreerinud ei toodete näol ega rahaliselt, seega kogu tekst sin on puhas minu isiklik arvamus ning pretendeerib täielikule  tõele. Ahjaa, tervitan Kalamaja Pruulikoda, kelle logod jäid vaadile. Terviseks!

RELOADED:
Alk. 5.6 Bullet Brew
Alk 5.8 orig Reloaded
IBU 45
ÕLUT ÖL BEER OLUT ÕLU MAN SHIP


Anna palun teada, kuidas sinul Reloaded'i pruulimine läks ning kuidas originaaliga võrreldes rahule jäid? Ja ma ei mõtle SEDA originaali :)