Aasta 2018 pruulimise kokkuvõte

Aasta 2018 kokkuvõte (kodupruulid, ametlikud õlled ja muu (õlledega) seonduv)

Nii vaikseks kõik on jäänud? Siin blogis ainult. Kas Silver enam ei pruuligi? Ei, pruulin ikka, aga trükimasinal kiilusid klahvid nii kinni, et postituste sagedus langes nulli postituseni kuus. Aga lõpuks võtsin end käsile ja teen terve möödunud aasta kohta ühe ülevaatliku postituse. Nagu näha siis kirjasulg pole eriti nobedalt lipanud, aga pruulimistuhin pole sellegipoolest (suurt) langustrendi näidanud. Mõtlesin kokkuvõtva postituse tegelikult juba ammu teha, aga aasta viimastel päevadel tuli ekspromt plaan veel koos Taneliga tandem-pruul teha, ehk siis kaks erinevat keetu paralleelselt kõrvuti. Tegime plaani teoks!

Aasta jooksul sai tehtud nii linnastest (allgrain) kodupruule kui ka õllekonserve taas katsetama hakatud, loomulikult ei puudunud ka ametlikud Kalamaja Pruulikoja õlled mida pruulisime erinevates ametlikes pruulikodades üle Eesti. Aga kõigest täpsemalt juba allpool. Nagu üks kuulsamaid Ameerika mandri kodupruulijate liikumise eestvedajaid Charlie Papazian on öelnud - lõdvestu, ära muretse ning võta üks kodupruul!

"Relax. Don't worry. And have a homebrew." - C. Papazian

Mina ja Tanel Kalamaja garaažis aasta viimastel päevadel koduõlut pruulimas

Kodupruulid

2018 oli aasta, kus tegin huvi pärast (ja ka ajapuuduse tõttu) paar Bullet Brew kontsentraadist koduset õlut. Esimene oli passion fruit pilsner. Üks vähestest konservidest, kus puudus see iseloomulik konservi maitse. Tulemus tuli väga puhas ja mõnusalt kergeltjoodav, niiet ma pudelisse seda ei hakanudki väga panema, vaid villisin selle otse vaati ja see kadus sealt suht ruttu ära. Ütleme, et olin meeldivalt positiivselt üllatunud sellest komplektist. Loomulikult seda kiti tehes järgisin olulisemaid soovitusi, mida kodupruulijate vaimne isa, liider ja guru John Palmer ("How to brew" autor) on soovitanud.  Peamised punktid, mida ma järgin ja mis on ka väga loogilised:

• Suhtu väga kriitiliselt komplektiga kaasasolevasse õllepärmi, kasuta ainult heades tingimustes säilitatud kõrgekvaliteedilist spetsiaalpärmi. See võib-olla enam nii hull probleem polegi, kuna ka kontsentraadiga kaasasolevad pärmid on nüüd suhteliselt kvaliteetsed, aga tegelik probleem seisneb selles, et komplekte hoiustatakse peamiselt soojades tingimustes, mis pärmile just liiga hästi ei mõju. Seega kui komplekt on värske ja pärm pole väga kaua soojas riiulis seisnud, siis seda punkti võib vabalt eirata. Aga parima tulemuse saamiseks ma sellel korral vahetasin siiski pärmi välja.
• Alati keeda ka kontsentraat läbi. Sama asi, nagu eelmise punkti puhul - kui on tõesti värske komplekt, siis kõrvalmaitseid nii väga (veel) tunda pole, aga turvalisuse huvides keetsin selle veega lahjendades 5-liitrises potis 20 minutit siiski läbi, et soovimatud maitsed lenduksid tulevasest õllest välja.  Pean tunnistama, et täitsa oma pruulimiskarjääri alguses seda ma ei harrastanud ning just nende kõrvalmaitsete pärast ma liikusingi linnastest pruulimise peale, kuna ei osanud neid konservis olevaid kõrvalmaitseid välja saada. See on üks moodus. Aga kordan veelkord, et keet ei pea olema absoluutselt mitte 60 minutit, vaid piisab 10-20 minutilisest keedust 5-liitrises potis. Peale keetu lisasin u 20 liitrit külma vett ning pärmi lisamiseks sobiv temperatuur oli kerge vaevaga saavutatud. 
• Komplektiga kaasasolevate humalatega on tegelikult sama asi nagu pärmigagi - neid on hoiustatud soojas, mis humala tõmbab humala kvaliteeti ja üldist värskust alla, aga näiteks reloaded-i komplekti tegin ma just kaasasolevate humalatega, et siis hiljem originaal reloaded-iga saaks võrrelda. Hetkel on mul tankeri reloadedi komplekt vaati villitud, kuid kogub veel co2-e endale sisse. Eks kunagi teen uue postituse selle kohta, et kas on täiesti erinevad õlled või siis ainult natuke erinevad või hoopis natuke sarnased õlled.  

Bullet Brew reloaded komplekt

Pean tunnistama, et komplekti on siiski väga mõnus, lihtne ning kiire teha. Aga samas see "õige mässamine garaazis" tunne jääb siiski puudu.  Liiga lihtsaks on see konservimehe elu tehtud, tahaks ikka vahest ka pottide-pannide ja jahvatamisega erinevaid probleeme lahendada :) 

All-grain ehk linnastest õlut tegin kusagil viis-kuus korda. Peamiselt olid fookuses kergemad ja lahjemad õlled, oli nii 3.5% voliseid, mõni 4%-voline ja ülejäänud jäid 5 kanti. Kõik olid heledad ja pigem kergelt joodavad, aga oli ka mõni vaniljepomm, mis kodupruulijate kokkutulekul pälvis isegi auhinnalise koha (tavaliselt lahjadel õlledel sinna asja pole).  Soovitan kõigil, kes vähegi kodus miskit pruulivad nendest kokkutulekutest osa võtta. Lõunaosariikide kokkutulekud toimuvad Tartus, et saavad ka need mõõtu võta, kes pole Põhja-Eestist. Sealt saab head infot ja uute pruulijate õllede kvaliteet on jube kiiresti paranenud, sest kohalviibijad kaaspruulijad tavaliselt tuvastavad võimalikud protsessi või muud võimalikud vead ära, kui neid peaks olema ning tulevikus saab neid siis värske teadmistepagasiga vältida.  Jube kiiresti arenevad kõik. Vaata kindlasti ka kodupruulijate facebooki lehele Homebrewers of Estonia, seal on nii ürituste info kui ka muu kodupruulimisega seonduv pruulimisteave.

Ametlikud pruulid

Kalamaja Pruulikojaga tegime mõned korduspruulid nagu kuiva stoudi "Mister Yum"i ja "Kalamaja Kommon" IPA, uutest õlledest pruulisime viini laagri "Kalamaja Laager" ning purki panime american pale ale'i "Pale Iggy's". Samuti tegime mõned tellimusõlled üritustele ja kohvikutele.

Pale Iggy's - american pale ale

Kalamaja Laager - vienna lager

Kalamaja Kommon - american IPA

Mister Yum - dry irish stout

Muud tegevused

Horvaatia reis ja kohalikud õlled ja veinid

Kuna Horvaatias sai kunagi väga ammu korraks käidud ja jättis mõnusa ning hea mulje, siis otsustasime teha puhkuse just selles riigis ning natukene rohkem Horvaatia kohta teada saada. Lisaks üldisele kultuurile ja ilusatele saartele oli seal muidugi väga tugev veinitööstus - eriti palju häid väiketootjaid, kellel olid muidugi suhteliselt karmid reeglid et nad oma väiketootja staatust saaksid hoida, aga kõik meie külastatud veinlad või siis winery-d olid päris maitsvate veinidega hakkama saanud. Soetasime nii mõnegi pudeli igast läbiastutud kohast kaasa ka. Loomulikult anti enne ostmist maitsta ka, mida sa kohe ostma hakkasid, niiet põrsast kotis ei pidanud ostma. Aga veinidest ei tahakski siin pikemalt rääkida, õllest ikka.

Leidsin erinevatest allikatest infot, et nii mõnigi väikepruulikoda on horvaatias tegutsemas, mõned eriti väiksed lausa saartel, aga kuna sinna regulaarset praamiühendust ei olnud, siis jäigi see külastamata. Enamus pruulikodasid muidugi asub riigi põhjapoolses osas, seega jäi mul üle üles otsida kohalik käsitööõllede baar. Tegelikult pool-kogemata sattusin Dubrovnikus ühte vähestesse käsitööõllede lokaali, kus pakuti ka käsitööjäätist (midagi ka lastele ikka!). Proovisin nii mõndagi mida kohalikud soovitasid ning arutasime nendega Horvaatia üldist väikepruulikodade olukorda. Ütleks, et neid on järjest juurde tulemas, päris mitmed pruulikojad on kas norrakate või inglaste tehtud, aga üldine olukord on siiski eestist veel aastate jagu maas. Mis peamine, selliseid hulluseid ja veidrusi nagu eestis tehakse, seal polnud mitte ühtegi - sellest tundsin puudust, aga klassikalised stiilid nagu ipa, stout, porter, pale ale ja topeltipad olid neil kenasti esindatud.  Turvalised joogid, ei midagi kohatut. Küll aga andis baaridaam üht õlut proovida, mis ühe kliendi sõnul oli "veidi teistsugune kui tavaliselt". Tegemist oli stiilipuhta "zootehnikuga" - legendaarne ultravänge sõnnikuõlu ühelt tallinna kodupruulijalt :)  Aga see õllepood-baar kannab nime Gastro Shop Pomalo ning asub Dubrovnikus põhi ranna lähistel. Üks õhtu oli päris entusiastlik naisterahvas letis, kes teadis suht palju nii pruulikodadest kui õlledest, teine päev oli veidi kohmetu noorsand puldis, kes väga midagi ei teadnud ja soovitada ka ei osanud, aga õnneks teadsin juba eelnevalt mida ise sealt kaasa osta tahan. Craft seal väga massides veel ei ole, aga paari aasta pärast on seal olukord kindlasti palju parem ja arenenum.

Siidrikoolitus

Otsustasime töökaaslastega hakata ühisüritusi tegema, sealt tuli mõte minna siidrikoolitusele. Hakkasin asja ajama, ise väga midagi sellest teadmata ning leidsime sellise koha nagu Siidrimaja. Kuna siidri kohta ka huvi on ja samas sellest teadsin vähem kui tahtnuks, siis palusin maja perenaist Kairet, et ta meid selles valdkonnas natukene hariks. Veetsime meeldiva õhtupooliku erinevaid häid siidreid maitstes ja uut infot vastu võttes ning hiljem koju minnes ostsin veel mõne pudeligi Siidrimajast koju kaasa. See maailm on ka läbi tegemas samu valusid, mis õllemaailmgi. Võideldakse suurtootjate ja nende suhkrujookidega, samas teadjamad oskavad väärtustada kvaliteetseid ja väärikaid naturaalse siidri tegijaid.  Igatahes soovitan soojalt, kellele siider peaks huvi pakkuma. Muide, sarnaseid siidrimaju mis tegelevad ainult siidriga, lähiriikides ei pidavat olemagi.

2018

Kokkuvõtvalt oli väga meeldiv aasta pruulimises, sai käidud oma putkaga nii mõnelgi festivalil ja üritusel, tehtud nii ametlikke pruule kui ka erinevaid kodupruule, kuigi natuke jäi kripeldama, et aasta keskel jäi väga suur paus kodupruulimisse sisse (siin oli suur osa tegelikult ülikuumal suvel). Aga eks seda viga saab siis 2019 aastal vältida ja paremini teha. Tuleb rohkem pingutada!

Kalamaja Pruulikoda hubane putka Ökomässul

Ja lõpetuseks üks väike video, mille Taneliga Kalamajas õlle kõrvale tegime.

Kuidas sinul 2018 pruulimises möödus? Teed rohkem konservist või eelistad linnastest teha? Anna kommentaarides teada.