Kuidas ma oma õllede retseptid koostan

©KP

Pole kaua aega midagi kirjutanud siia, andke andeks. See ei tähenda, et ei oleks pruulimisega tegelenud - vastupidi! Pruulimist on ette tulnud päris palju, nii paar-nelikümmend laari nii et kõike lihtsalt ei jõua siia kirja panna. Tegelikult mul oli dilemma, et kas jätkata iga pruuli ülesmärkimisega siin blogis või pigem ei võta sõna kui midagi tarka pole öelda. Aga sellegipoolest mõtlesin, et oleks hea aeg kirja panna, kuidas ma oma retseptid koostan. Tean, et vähemalt ühte inimest see huvitab. Siit see tuleb.

Kõige esimene, suurima tähtsusega otsus mis vastu tuleb võtta, on loomulikut
see, millist õlut sa sooviksid pruulida. Tegelikult pigem, et millist õlut sa sooviksid ise mõne aja pärast juua :) Mina ammutan oma ideid pigem mitte Eestist, vaid erinevaid väljamaakeelseid õlleteemalisi ajakirju, blogisid, raamatuid või foorumeid lugedes. Kui mingi hetk avastad, et su lemmik pale ale või IPA või brown ale tuleb juba hästi välja küll, siis on aeg sukelduda erinevatesse stiilidesse. Belglased, olgu nad singlid või dupplid või mingi mõttevääratusena sündind trippelid või quadruppelid, või miks mitte imperial stout või natuke Baierimaa eksootikat nagu gose või hoopis konservatiivsem viini laager või vallatu wit, tundub et piirid läksid just lõputult lahti. Jah! Nüüd läks mõte tööle. Viskan oma paika timmitud pale ale'i retsepti nurka ja hakkan uurima uue õllestiili tausta.

Infot on erinevates formaatides nii onlines kui paberil, vaata kirjatüki lõppu kust saab head adekvaatset infot. Et saaksid hea pruuli kohe esimesel katsetusel, tuleb lähemalt tundma õppida konkreetse õllestiili kujunemislugu. Väga oluline on ajalooline aspekt selgeks saada, siis mõistad miks on selline õlu just sellises geograafilises kohas sündinud ning sealtmaalt kõik edasine info tundub lihtsalt väga loogiline. Ajaloos, eriti just õlleajaloos, pole lihtsalt niisama mingeid asju tehtud, vaid ilmselge põhjusega ning aastakümnete või -sadadega kogemused ja tarkused tulnud, et miks just nende piirkonnas üht või teist õlut sobib pruulida ning tihtipeale mõni  kauge maa stiilis õlu ei tule üldse minu piirkonans hästi välja. Kui hakkad edasi uurima, mis on tüüpilised koostisosad - millist tüüpi linnased ja mis suhetes, mis humalad, vürtsid, pärmid etc. -  ja mis võiksid nende karakteristikud olla, mõistad palju selgemini milline tulemus peaks tulema. Loomulikult, nagu paljude asjadega, on ka õllemaailmas omajagu aega edasi läinud ning stiilid on kaasaegse käsitluse saanud. Siin ongi nüüd sinu otsustada, kas tahad teha autentset, ajalooliselt korrekset stiili või lähed modernset teed ja pruulid hoopis ilmselt kangema ja tugevama maitsega õlle kui näiteks 18 sajandil võib-olla  Prantsusmaa farmerid seda tegid. Midaiganes sa edasi otsustad, saad sa öelda, et see on teadlik valik - see on pruulimise ja retsepti koostamisel määrava tähtsusega.

©Kalamaja Pruulikoda

Kui olen leidnud piisavalt infot mind huvitava stiili kohta,  siis otsin võimalikult palju infot selle kohta. Võib-olla sind huvitav õlu ei olegi mingi suure ajaloolise taustaga, aga tahaksid lihtsalt teha võrratu kõrvitsaõlle või miks mitte shokolaadi-tsilli stoudi, või ingveri-piparmündi golden ale'i, siis ikkagi otsiks ma üles varasemad katsetused nendest õlledest (uskuge mind, kui ma ütlen, et enamus non-reinheitsgebot õllesid on juba tehtud ja mingi info on vähemalt pruulimisfoorumites juba ammu üleval). Selliste õllede puhul olge eriti tähelepanelikud mis kujul mingi vürts või lisand pannakse, kas on ahjust läbi lastud, kas on riivitud või on hoopis tükeldatud, kas on viina sees leotatud või mitte, kas tsilli on punane pipar, jalopeno või habanero, kas läheb seemnetega või ilma, list tundub et võiks olla lõputu. Miks sa selliseid asju uurima pead? Sest sisemas sa juba tead, mida sa tahad. Kas õlle sees olevad kirsid peavad õlut veidi toetama ja pigem nüansiks  olema või peale korgi avamist peab sulle Mr.Cherry  jalaga näkku lööma ja  suu pärani lahti jätma, kas su tshilli-stout peab olema põlevalt vürtsikas või aimatavalt piprane. Sina tead! Ja kui sa tead, siis on sul see info ka mida ja kui palju panna, ilma et sa mõned pruulid sellepärast kihva peaksid keerama.

Vahest võib esimese pruuli teha lihtsama (loe: turvalisema) katsetuse ja kui see on hästi välja tulnud, siis võib natuke ka üle vindi keerata. Maitse asi, mõni keerab kohe üle vindi, teine ei tee seda ka peale mitmendat pruuli, kuna ei näe vajadust. Sellepärast ongi hea, et see õllemaailm nii ilus ja kirju on!

Peale kogu selle tarkuse omandamist uurin mõningaid juba selles stiilis pruulitud retsepte, kujutlen ette kuidas see maitseb ja seejärel teen endale meelepärased parandused sisse. See kõik on tohutu põnev, eriti kui sa oskad kasvõi kaudselt juba aru saada mida mingi linanse osakaalu suurendamine või mingi humala ärajätmine kogumaitsele annab. Ma täitsa kellegi teise retsepti koopiat ei ole ausaltöeldes teinud, välja arvatud mõned suurtootjate kloonid, kus eesmärk on täpselt sama maitse saada. 

Lisaks retsepti paika timmimisele on olulisel kohal ka meski temperatuur, keedu pikkus (sõltub tavaliselt linnaste tüübist),  humalate sordid ja kogused, kääritustemperatuur ja -pikkus, laagerdumisaeg. Kui need on enda jaoks ilusti selgeks tehtud ja põhjendad endale ära, miks sa midagi just niimoodi teed, siis on kõik kõige paremas korras. Oluline on teada, mida iga samm sisuliselt tähendab.

©Kalamaja Pruulikoda

Mõned kohad, kust ma oma ideid ja inspiratsiooni ammutan, samuti kust saab infot nende kohta, on järgnevad:

http://www.beersmith.com -Lisaks levinuimale pruulimistarkvarale on seal ka retseptiinfot ja ka kasutajate foorum.

https://www.youtube.com/channel/UCIDBbUuevoABkbcaqwq7HRQ BeerSmith'i väga asjalikud podcastid leiab ka programmi looja Brad Smith'i Youtube'i lehelt, pikad ja põhjalikud saated oma ala asjatudjatega 

http://byo.com/ -Brew Your Own  ajakirja netiversioon. Palju infot stiilide ja pruulimise kohta.

http://www.homebrewtalk.com/ - All-purpose kodupruulijate foorum.

http://brulosophy.com/ - Brülosophy , kõige lahedam
sait, kus tehakse pruuliteemalisi võrdlusi ja katsetusi. Näiteks sama õllepõhja erinevad meskitempid, pärmid head-to-head, kuni kõikvõimalike detailideni välja.

Neid saite on kindlasti veel palju mida ma reaalselt kasutan, aga sõber Google aitab kõiki meeleldi hädast välja. Seekord said kirja netilehed, raamatutest teeksin kunagi eraldi postituse, seal on pigem käsitletud pruulimise tehnikat, kuid ka stiilide pruulimisest on mõnigi raamat loetud. Korraga palju ei saa ka, läheb pikaks :)

Lase vaim valla ja edu uute retseptide väljatöötamisel!


PS. Kui sul on oma nägemus või mõni kindel viis kuidas Sina oma retseptid koostad, anna aga sellest teistele ka kommentaarides teada!