25.-26.10.2014
 |
| Ühtegi kõrvitsat õlleteol ei vigastatud! |
Retsept:
6kg Pale ale
3kg Munich
0.5kg Carared
0.4kg Melanoid
0.3kg Crystal 200
0.1kg Roasted barley
Magnum, Willamette, Cascade
San Diego Super Yeast
Segane Emane Soorebane on loomulikult punane. Kalamaja kõige
punasem eil. Piinlikusega pean aga tunnistama, et praegusel hetkel, kui ma seda
postitust siin kirjutan, on selle õlle iga viimanegi tilk juba erinevatesse kõridesse laiali jagatud.
Retsepti tegin täitsa ise, inspiratsiooni ammutasin teistest punastest eilidest ja peamiselt sai see tehtud lihtsaks joogiõlleks,
midagi peab neid ipasid ja tol hetkel jõulumeeleolu tekitavatest porteritest ka
tasakaalustama. Miks mitte siis üks magusapoolsem punane eil?! Nime osas mõtlesin algselt midagi
muinasjutulist, näiteks Munapüksike, aga siis mõtlesin, et pükstega pole siin
ju midagi pistmist...
Esmakordselt jaotasin õlletegemise kahele päevale – selle mõtte
sain ühelt suurelt mõtlevalt pruulmeistrilt kodupruulijate kokkutulekult, kus
ta seletas et tööinimesed teevad meski ühel õhtul ning keedu järgmisel õhtul,
no pressure. Ma ausaltöeldes ei olnud selle peale ise kunagi tulnudki, kuid
miks mitte sellist mitmele päevale jagatud pruulipäeva praktikas proovida.
Mõeldud-tehtud, eriti kuna väljas oli parajalt kuid käredalt külm ka siis oligi
põhjus meskimine köögis teha (siinkohal vabandused naise ees :) Meskimine läks
enamvähem libedalt ning harjumatult mugav ja soe oli üle pika aja. Ja ei olnud
kusagile kiiret ning pinge oli mõnevõrra rohkem maas kui tavaliselt, kuna
teadsin et ei pea järgmised 6 tundi pingsalt erinevaid näidikuid lugema,
taimeriga keedupoti kõrval istuma ning tohutult palju raskeid anumaid tõstma.
Või nii ma vähemalt lootsin...
 |
| Virre meskinõust välja voolamas. PS. Voolab allapoole küll! |
Meskisin esimesed 20min 60C juures ning järgmised 40 minutit
66C peal. Lendloputasin kusagil 75C veega ning pillid kotti – kogu muusika.
Edasi järgnes küll pisemat sorti suurpuhastus, samamoodi nagu kleepus põrand,
kleepus ka seinad ja lagi ja ilmselt ka kõik muu mis kleepuda sai. Tundub nagu virre oleks gravitatsioonireegleid eiranud ning rännanud mööda elamist ringi nagu lahtised tahtmatud kuid paratamatud vedelikud kosmosesüstikus mis õnnelikult orbiidile jõudnud.
Järgmine päev toimus keet, see leidis siis aset gaasipõletil
garaazis, olin tagasi oma harjumuspärases keskkonnas külma ja värske õhu käes. Loopisin
sisse humalad mille pakikeste peal olid kirjad “Magnum”, “Willamette” ning “Cascade”.
Tuli seis. Jahutus. Pärmid sisse ja käärima.
Lähtenumbriks sain 1.053, u 10 päeva hiljem tõstsin
primary'st ümber secondary'sse, seks ajaks oli suhkru sisaldus langenud 1.022
peale. Veel 10 päeva hiljem oli lõpptihedus saavutatud 1.011 juures. Õlle
villisin nii pudelitesse kui ka vaati. Mõeldud oli see peamiselt enda tarbeks,
aga juhtus nii, et Käsitööõllede Festivalil Telliskivis oli mul vaat kaasas ja
kõik kes peale üritust kauemaks sinna jutustama jäid, said seda proovida. Prooviti seda peaaegu terve vaat, kui pehmelt öelda. Loeme
selle siis mitteametlikuks afteka õlleks.
 | |||
| Abimees, kes tihendab kõikide KEG-ide tihendid õhukindlalt! |
Pärmi eest tänan Põhjala pruulikoda, hea on katsetada erinevaid sorte. Üks väike vihje, kes panevad õllesid keg'idesse ning tihendid ei taha pidada - ostke kusagilt ehituspoest hanarasva nimega Glidex - see toob rahu maa peale tagasi. 1 asi veel. Külastage ka me ametlikumat poolt - Kalamaja Pruulikoda fesarilehte, sealt saab veidi väiksema viitega meie tegemistel silma peal hoida, liiga tihti ka end seal ei upi... aga tegemisi on ning üht-teist ikka susiseb.
Soorebase õllega üldiselt jäin aga väga rahule, täitis igasugused
tühimikud hullude IPAde ja kreiside porterite keskel, vaimusilmas arvasin
et tuleb veidi magusam, aga see võis olla tingitud ka mu madalast meskimise starditemperatuurist, mis tähendab et pärm lasti põhimõtteliselt ketist lahti suhkrut sööma nagu rebane kanalasse pidusöögile.
Miks mitte seda kunagi veel teha, muhe lihtne rüübe, kus maitset siiski pokaalis
rohkem sees kui mõnes kastis maisisuhkruga
rikastatud suurtootja loputusveel kokku. Samas, maitse asi. Kellele käsitöö IPA, kellele käsitöö porter. Terviseks!
"Nagu ülemeelikud Kalamaja lapsed tänavatel, on ka punane soorebane veidi segane, kui tantsib puumajade vahel jänesega fokstrotti. See on igapäevane väike rõõm." -KP
“Segane Emane Soorebane”
(punane eil)
ABV 5.5%
IBU 23
EBC 28
OG 1.053
FG 1.011
Kogus 50l
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar